Luud-liigesed

21.03.2016


Luude-liigeste haigused on laialt levinud ning nad on mitmekesised. Sagedasemad on

erinevad põletikud liigeste sidekoes ja luukoes ning lihaskoes – osteomüeliit, artriit, müosiit,

müopaatia,, kasvajad, vähk. Mitte sugugi vähem ei kahjusta tugi-liikumisaparaati erinavad

nakkushaigused nagu näiteks klamüüdia, trihhomonoos ja tuberkuloos. Neil juhtumitel

kahjustab haigustekitaja kogu organismi ning luu ja liigeskoe põletik (polüartriit, deformeeriv

artroos ja liikumisvõimetus on nakkushaiguse tagajärgedeks.

 

Parasitaarne nakkus nagu ehhinokokk – inimene ei märka tema olemasolu organismis pikka

aega. Tilluke, alla 1cm läbimõõduga ehhinokokitsüst võib luukoes olla isegi kuni 20-25 aastat

ning ei anna endast mitte millegagi märku. Kuid siiski, tema toime on aeglane ning

purustused, mida ta tekitab on lausa katastroofilised. Luumurd tekib juhuslikult ja „täiesti

sileda koha peal“ ja peale murdu pole luud ega liigest võimalik enam taastada. Teine parasiit,

trihhinella, tekitab liigestes kasvajasarnaseid deformatsioone, valu lihastes, rinnakorvi

väärarengut ja skolioosi. Selle parasiidi võib inimene saada nii ise nakatudes, kui ka

kaasasündinult, juhul, kui ema on nakatunud. Trihhinellide poolt põhjustatud

tugiliikumisaparaadi deformatsioonid teismelistel, alluvad väga raskelt korrektsioonile.

 

Erilise kahjustustegrupi moodustavad sidekoe immuunpõletikulised kahjustused

(kollagenoosid) – reumatism, reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus,

sklerodermia, sõlmeline periarteriit ja dermatomüosiit.

 

Luu- ja liigeskoe patoloogiliste seisundite üldnimetajaks on toksiline koormus, mida tekitavad

raskemetallid, parasiidid ja ravimid ning mikroelementide vaegus. Luustiku ainevahetus-

düstroofiliste muutused – osteomalatsioon (luu pehmenemine ja muundumine), spondüloos,

rahhiit, osteoporoos, osteokondroos, artroos, halvasti kinni kasvavad murrud – kõigis neis

mängib olulist rolli toksiliste ja radioaktiivsete metallide (alumiinium, kaadmium, plii,

strontsium jne.) ladestumine. Nende metallide põhiline toksiline toime luukoes väljendub

kaltsiumi omastatavuse blokeerimises, koos kõikide sellega kaasnevate tagajärgedega

(põletikud, valu, luud muutuvad poorseteks ja murduvad kergesti). Raskemetallide

ladestumine saab võimalikuks seetõttu, et organismis pole piisavalt nende looduslikke

antagoniste – tsinki, mangaani, vaske, seleeni ja kroomi. Need mikroelemendid, sattudes

organismi, on võimelised ka juba ladestunud raskemetalle kudedest väljutama ning nende

mõjusid neutraliseerima. Sel viisil on võimalik kaltsiumi omastamisprotsess taas toimima

saada.

 

 

Krooniline mikroelementide defitsiit:

 

Tsink: lonkamine, liigeste piiratud liikuvus, valu, liigeste tursumine, skeleti aeglane kasv

(eriti märgatav poistel); luukoe nõrgenemine (osteogeneesi häired, kaltsiumi omastamine

luukoes), luupõletikud (osteomüeliit, artriit, luutuberkuloos), murdude aeglane

kinnikasvamine (kollageeni ja sidekoe valkude moodustumise aeglustumine). Luustik vajab

tsinki igas vanuses, sest nii luukoe kasvu- kui ka uuenemise protsess on otseselt seotud

tsingiga. Tsinki vajavad ka liigesed, ta osaleb ferment peroksidaasi moodustumisel, mis

neutraliseerib põletikukoldes moodustuvate vabade radikaalide kahjustavat toimet.

Reumatoidartriidi korral vähendab tsingi manustamine põletikke, alandab turseid ning

leevendab valusid. Luumurdude puhul kiirendab tsingi manustamine märgatavalt nende kinni

kasvamist.

 

Mangaan: häirub kõhrkoe moodustumise protsess, puusaliigese düsplaasia, kaasasündinud

liigestepatoloogiad, hammaste vale hambumus; meniski purunemine, diskide

kompressioonkahjustused; luutiheduse vähenemine (osteoporoos), haprad luud, selgroo

deformatsioonid (skolioos, osteokondroos, spondüloos), liigeste valu. Luumurrud. Mangaani

defitsiidiga seoses kaotab kõhrkude oma elastsuse ja libisevuse, mis omakorda viib

liigesekapsli põletiku (bursiit) tekkeni. Ilma mangaani ja kaltsiumi osaluseta ei omastu fosfor

ega D3 vitamiin, ning luustik hakkaba kaotama oma vastupidavust. Reieluu kaela murru

korral, nihestuste puhul, puusaliigese düsplaasia ning jalalabade deformatsioonide korral

kiirendab mangaani lisamanustamine tervenemisprotsessi kaks korda.

 

Kroomi puudus pidurdab skeletiluude kasvu, põhjustab lonkamist ja luude kõverdumist.

 

Seleeni defitsiit tekitab luudes ja liigestes põletikke, liigeste deformeerumist, jäsemete luude

deformatsioone, selgroo deformatsioone (nimmepiirkonna hüperlordoos, deformeeriv

osteoartroos), kasvu kängumine. ДSeleeni defitsiidiga kaasnevad sageli ka kaasasündinud

luudefektid: lühisõrmsus, lühike kael, rinnakorvi deformatsioon (kanarind); hammaste

anomaaliad.

 

Räni defitsiidi korral kasvavad luumurrud aeglaselt kokku (sidekoe kollageeni moodustumise

langus), kõõluste vastupidavuse langus, kõõluste rebendid, kõõluste põletikud, osteoporoos,

artriit. Ränidefitsiidi kõrvaldamisel kiireneb luumurdude kinni kasvamine. Hammaste

proteesimisel ei jää proteesid püsima, kui luukoes on räni vähe.

 

Vase defitsiit põhjustab skeletiluude moondunud arengut (skolioosid), osteoporoosi, põlvede

ja küünarliiheste turseid. Vasel on tugev põletikuvastane toime – ta pehmendab valu ja

vähendab reumatoidartriidi põletikke, lisaks veel ishiase valud ning müalgiad (lihase valud ja

põletikud).

 

Strontsiumi ladestumine (suitsetamine) – langeb kaltsiumi omsatatavus, rahhiit,

osteomalatsioon. Strontsium blokeerib ka mangaani, kaltsiumi, tsingi, räni ja kroomi

omastamist, mis kokkuvõttes viib luude ja liigestehaiguste tekkeni.

 

Plii ladestumine – luude düstroofia, rahhiit, luu valu, kasvu kängumine, pardi kõnnak.

 

Alumiiniumi ladestumine – rinnakorvi deformatsioon, jalgade kõverdumine, luude

pehmenemine (osteomalatsioon), valud: seljas, puusades, õlgades, rinnakorvis ja mis tekivad

isegi rahulikus olekus olles; lihastoonuse ja kõõlusreflekside suurenemine (jäsemete

krambid).

 

Osteoporoos, luustiku ja liigeste degeneratiivsed haigused, osteoartroos, osteoartriit,

koksartroos, osteokondroos, spondüloos, radikuliit, selgroo diskide välja sopistumine,

reumatoidartriit, rahhiit, skolioos, kaasa sündinud luustiku ja liigeste anomaaliad… kasutades

tsinki, mangaani, vaske, kroomi, räni ja seleeni on kõiki neid diagnoose tunduvalt kergem

ennetada, kui hakata nende defitsiidist tekkivaid tagajärgi ravima. Krooniline

mikroelementide defitsiit ja raskemetallide ladestumine võib põhjustada luukoes ja liigestes

pöördumatuid muutuseid. Parasitaarse iseloomuga luude ja liigeste põletike puhul tuleb

preparaatide nimistusse lisaks lülitada veel Regesol, Imcap ja Neuronorm.